Esimestel purjelaevadel oli üks mast, mille külge oli kinnitatud raapuri. Laevameistrid on sajandite jooksul purjelaevade purjesid (taglast) mitmel erineval viisil kohandanud, et need tuult palju efektiivsemalt kinni püüaksid. Raapurje puhul ripuvad purjed peelepuu küljes. Pikipurjestustaglase korral ripub puri peelepuu küljes paralleelselt laeva külgedega, olles külgedelt puhuva tuule korral palju efektiivsem. 15. sajandil olid paljudel laevadel erinevate taglaste segud: mõnede mastide küljes olid raapurjed ja teise küljes pikipurjed. Laevad suutsid nüüd ületada ookeane.
1. Esimesed paadid
Esimeseks veesõidukiks, mida tuhandeid aastaid tagasi kasutati, olid ujumisabivahendina kasutusel olnud palgid. Hiljem hakati palke parvedeks kokku siduma või neid kanuudeks õõnestama. Piirkondades, kus ei olnud suuri puid, kasutati paatide valmistamiseks kohalikke materjale nagu pilliroog või loomanahad. Need varased veesõidukid liikusid lihtsate aerude abil või teibaga mööda jõepõhja lükates.
2. Iidne Egiptus
Egiptuses kasutati esimesi purjelaevu Niiluse jõel sõitmiseks umbes 3400 eKr. Esimeste laevade kered valmistati papüüruse kõrte kokkusidumise teel. Hiljem hakati kasutama akaatsia ja lääneplaatani puid, kuigi nende lõikepikkus jäi lühikeseks. Neil oli üks raapurjega mast ning kui tuul ei puhunud soosivast suunast, siis kasutati sellele lisaks ka aerusid. Meeskond juhtis laeva pika aeruga, mis rippus üle ahtri.
Alates 2900 eKr hakkasid Egiptse kaupmehed importima seedripuud, millest sai valmistada palju pikemaid laudu. Hiljem hakkasid egiptlased ehitama kiilu ja riffeldatud kerega laevu, võttes aluseks Minose Kreeta kaupmeeste laevade disaini. Sõjalaevad vaarao Ramses III juhtimise all umbes 1400 eKr.
3. Vana-Kreeka trireme
Kuigi purjed olid parimaks viisiks, kuidas kaubalaevu liikuma panna, vajasid sõjalaevad purjedele lisakiiruse lisamiseks ja paremaks manööverdamiseks aerusid. Vana-Kreekas kasutati sõdades aerudega laevu, mida kutsuti galeerideks. Kolme aerude rea ja rooliaeruga Kreeka triremed triumfeerisid 480 eKr Salamise merelahingus Pärsia laevastiku vastu.
4. Foiniikia jõehobu
Foiniiklased rajasid vahemikus 1500 ja 1000 eKr Vahemere idakaldale linnad Sidon ja Tyre. Nad tegelesid Vahemere kaldaäärsetes linnades isevalmistatud toodetega kauplemisega, sealhulgas klaas, värvid, lina, õli ja elevandiluu. Foiniiklased kasutasid merel käimiseks vastupidavaid kaubalaevu, mida kutsuti hippoi’deks.
5. Rooma kaubalaev
Kreeka võimule Vahemeres hakkasid vastupanu osutama kartaagolased Põhja-Aafrika Foiniikia kolooniast. Kartaagolaste galeerid, mida kutsuti quinquereme’deks tegid ära Kreeka trireme’dele, kuni nad said ise Puunia sõdades (264-241 eKr) Roomlastelt sarnase disainiga galeeride käest lüüa. Rooma kaubalaevad võtsid varasematelt Foiniikia laevadelt mõned omadused üle. Roomlased lisasid kõrge ahtri, keerulise taglase ja vööri väikese purje (priitpuri), et suurendada laeva manööverdamise võimet.
Viikingilaev
6. Viikingilaevad
Skandinaaviast pärit viikingid hakkasid alates umbes 800 eKr sõitma üle Põhjamere, et rünnata Britannia ja Iirimaa rannikuäärseid alasid. Nad purjetasid ka mööda Prantsusmaa ja Hispaania kaldaid ning jõudsid Vahemere äärde. Viikingilaevade kered ehitati üleulatuvate laudade kinni neetimise teel (klinkerplangutus), mis olid pikkadeks meresõitudeks piisavalt tugevad ja paindlikud. Laevad olid kujult kitsad ja madalad, sobides ideaalselt aerude jõul merekäärudesse sisenemiseks.
Viikingite kaubalaevadel (knarridel) olid laiemad kered. Viikingitest avastajad ja uusasukad sõitsid nendega Islandile ja Gröönimaale ning jõudsid umbes 1000 eKr ka Põhja-Ameerikasse välja.
7. Koge
Põhja-Euroopa laevameistrid kasutasid sajandeid viikingliaevade klinkerplangutuse ja raapurjega disaini. Kolmeteistkümnenda sajandi laevadel olid nii ahtris kui ka vööris kõrgemad platvormid ehk „kindlused“, millest vibukütid nooli lasta said. Kaubalaevadel olid kauba jaoks sügavad kered ning rool kinnitati seega ahtrisse. Kogesid kasutasid sageli Hansa liidu liikmed, kelle kaubasadamad jäid Läänemere ja Põhjamere äärde. Seda tüüpi laevu hakati kasutama alates aastast 1200.
8. Karakk
Kaubandus Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel laienes ning koos sellega hakkasid ka laevaehitajad omavahel ideid ja meetodeid vahetama. Põhja-Euroopa laevaehitajad hakkasid klinkerplangutusega kerede asemel kasutama sileplangutuse meetodit, mille puhul kinnitati lauad serv-serva vastu. See võimaldas neil valmistada suuremaid keresid. Nad lisasid ka lisamastid ja kolmnurkse ladinapurje, mis võimaldas laevadel tuult paremini ära kasutada. Sügav kere, kõrged ahtri ja vööri kindlused ja ahtrisse paigaldatud rool jäid endiselt alles. Tulemuseks oli esimene täislaev – karakk.
9. Karavell
Lõuna-Euroopa vajas põhjaga kauplemiseks suuremaid laevu ning seetõttu ehitati ka seal karakke, mida tunti nime all naos. Need laevad olid pikkade reiside jaoks liiga suured ja aeglased ning seetõttu valisid Portugali meremehed Aafrika ranniku avastusretkede läbiviimiseks ladinapurjestusega karavellid, mis olid väiksemad ja voolujoonelisemad ning mille disain põhines Araabia kalalaevadel, mida kutsutakse dhow’ideks. 15. sajandi lõpuks olid Euroopa purjekad suutelised ookeani ületama. Kompassid aitasid ära hoida kogemata ringiratast purjetamist ning nii otsustasidki Euroopa meremehed minna maailma avastama ja proovida leida uusi mereteid Aasia vürtsisaarteni.
10. Hiina džonki
Džonki on Hiina purjelaev, mis loodi 2. sajandil eKr ning seda kasutavad mõned kalamehed veel tänapäevalgi. 1405-1433 tegi džonkide laevastik seitse ekspeditsiooni üle India ookeani Hiinasse. Massiivne üheksamastiline lipulaev, mis räägitakse olevat 150 meetrit pikk, oli Mingi keisri usaldusväärse teenistuja Zheng He juhtimise all. Seinataolised sisemised osad (vaheseinad) andsid kerele oluliselt tugevust juurde. Purjed muudeti jämedate bambusevartega jäigemaks ning laeva juhtimiseks oli neil üks ahtritüür.
11. Galeoon
Hispaanial tekkis 16. sajandi alguses vajadus uut tüüpi sõjalaeva järele, mis kaitseks laevu, mis tõid Ameerikast varandust kodumaale. Taheti laeva, mille puhul on omavahel kombineeritud nao suurus, purjed ning vööri ja ahtri kindlused ning karavelli siledus, kiirus ja manööverdamisvõime. Valmistati esimesed galeoonid. Hispaania sõjagaleoonid olid suured kolmemastilised laevad, mis olid varustatud kahuritega. Neil olid paksud puidust küljed ning nende ahtriosa oli rikkalikult kaunistatud. Neil olid hiiglaslikud purjed, mis tuli raskete köite abil üles või alla tõmmata. Galeoone kasutati 1588. aastal Hispaania ja Inglise laevastiku vahelises lahingus.
12. Purjede ajastu
Purjede ajastuks kutsutakse perioodi, mil kauba transportimisel ja merelahingutes domineerisid purjelaevad. See algas 16. sajandil ja kestis 19. sajandi keskpaigani. Sel ajal kandsid raataglasega purjelaevad Euroopa maadeavastajaid ja uusasunikke paljudesse maailma punktidesse. Fregatt ehk sõjalaev oli kolmemastiline, kuni 60 meetrit pikk ning sellel oli kuni kolm kahuritega tekki. Purjelaevad nagu klipper ja park saavutasid oma maksimaalse kiiruse ja jõudluse 19. sajandi teisel poolel ning siis hakkasid meredel domineerima aurikud.
13. Klipper
Umbes 150 aastat tagasi võistlesid omavahel suured purjelaevad klipperid selle nimel, milline neist ulgumerel kõige kiirem on. Lastiks tee ja jõuallikaks ainult tuul – nii kihutasid klipperid pidevalt Hiina ja Euroopa vahelt, mis katab vahemaa poolest üle poole maakera ümbermõõdust ning see vahemaa läbiti umbes 100 päevaga. Kiiruse saladuseks oli suur purjepindala, mis kasutas ära ka nõrka tuult ning voolujooneline kere.
Pärast 1869. aastal Suessi kanali avamist varises teega kauplemise äri klipperite jaoks kokku – need ei suutnud kunagi sõita nii kiiresti kui aurulaevad, mis said nüüd jätta vahele teekonna ümber Hea Lootuse neeme. Klipperid nagu näiteks 1869. aastal valminud Inglise laev Cutty Sark, keskendusid villaga kauplemisele ja immigrantide transpordiga Inglismaa, Austraalia ja Uus-Meremaa vahel, kuigi ka see läks peagi aerulaevade kätte.
14. Parklaev
Park oli suure mahtuvusega mitmemastiline purjelaev, mis transportis Euroopa, Lõuna-Ameerika ja Austraalia vahel puistlasti nagu näiteks vilja. Väike meeskond tuli parki lihtsa taglasega ilusti toime.
