Purjekas ehk purjelaev on veesõiduk, mis kasutab veel liikumiseks tuule ja purjede abi

tumblr m0xp18QDTj1r8gvak
Purjekas

Purjekas ehk purjelaev on veesõiduk, mis kasutab veel liikumiseks tuule ja purjede abi. Purjekas koosneb kerest, tagalastusest ja purjedest. Viimasele rakendub puhuva tuule jõud ning purjele mõjuv jõud rakendub omakorda laeva taglastusele, mis on laevakerega ühenduses, liigutades nii  purjekat vees edasi. Asi toimib siis lihtsustatult järgmiselt: tuul puhub purjesse – tuule jõud muutub tuulest külladaseks ehk võtab tuule sisse – purjesse püütud tuule jõud rakendub laeva tagalastusele (mast, vandid, saalingud, ahterstaak jne) – kuna taglastus on otseselt laeva kerega ühendatud, siis mõjuv jõud liigutab purjeka kere edasi. See jõud on piisav purjeka manööverdamiseks ja edasi liikumiseks.

Purjekaks võib nimetada kõiki järgnevaid aluseid: purjepaat, purjejaht ehk purjekas ja purjelaev. Tegevust, mis hõlmab purjelaeva ja tuule jõul vees edasi liigumist nimetatakse purjetamiseks.

Purjejahte on kolme erinevat tüüpi

Purjelaevad jagunevad kolme erinevasse kategooriasse „kere arvu“ järgi. Nendeks on:

Samuti liigitatakse purjekaid veel mastide arvu järgi (1-7 masti).

sailboats classic sailing yachts ketch 92178
Ühekereline purjekas

caribbean sailing catamaran 30
Katamaraan

Trimaran Menisco Roto sailing panama Cartagena1
Trimaraan

Purjestus on purjejahile kõige iseloomulik omadus

Purjelaevad jagunevad purjestuse alusel kahte suurde põhikategooriasse – raapurjestusega alused ja pikipurjestusega laevad. Kumbki purjestus võib olla kas osaline või täielik.

Austronesian
Erinevad purje tüübid

Raapurjestusega purjekate hulka kuuluvad järgmised alused (nimetused):

Täpsemat informatsiooni ja pildimaterjali leiate siit.

Pikkipurjestus on iseloomulik järgmistele veesõidukitele:

Kõik eelnevad nimetatud purjeka tüübid kuuluvad põhitüüpide hulka. Samal ajal on palju erinevaid teisi aluseid, mida oma mastide ja purjede kombineeritud paigutusega ei saa põhitüüpide hulka liigitada. Nendeks on:

Lisaks purjestusele on purjekale iseloomulik taglastus

Purjelaeva taglastuse põhiülesandeks on kinnitada purjestus laevakere külge. Taglastus on üldiselt ehitatud tugevast puidustvõi metallist. Purjeka taglastus jaguneb peelestikuks ja tõuvärgiks.

Peelestiku põhieesmärk on kinnitada purjed kindlalt paigale, et tuule mõjuv jõud neid lahti ei rebiks.

mastid, tengid, kahvlid, poom, raad, saalingud, puksepriit, ahterpriit jm.

Metallist vaierid, sünteetilised ja taimsed trossid ehk otsad, ketid jms. Laeva taglastus jaguneb omakorda seisev- ja jooksevtaglaseks.

Taageldamine – jooksevtaglase üleseadmine. Millest purjekas koosneb?

Tänapäeva jaht

PortTack2
Jahtlaev

Sõna jaht tulenevat hollandi keelest (yacht) ja jahiks peetakse enamasti ajalooliselt ühemastilist või kahemastilist purjekat ehk purjepaati. Tänaseks on purjelaevade ehitus ja konstrukteerimine teinud väga suure arenguhüppe. Ehitatakse mitmeid erineva otstarbega purjejahte: lõbusõidu jahid, merematkamises ja väga palju ka purjesprodi jaoks. Jahid jagunevad põhimõtteliselt kahte suurde rühma: eristatakse mootorjahte ja purjejahte. Nii mõnelgi on mõlemad. Ka jahi kere alusel jagatakse purjepaadid erinevatesse rühmadesse. Nendeks on kiiljahid, svertpaadid ja mitmekerelised jahid, millest me eelnevalt ka rääkisime. Ka mudelistidele on suured jahid huvi pakkunud ning nad ehitavad nendes raadio teel juhitavaid jahimudeleid.

Tänapäeval on jaht kasutusel põhiliselt spordis ja meelelahutuseks

Kunagi varem tähendas jaht lihtsalt kiiresti vees liikuvat purjelaeva, näiteks kutterit. Jahte kasutati päris mitmeks otstarbeks. Näiteks Hollandi merevägi ajas nendega mereröövleid taga. Paljud riigid kasutasid purjejahte oma territoriaalvete kaitseks. Arusaadavalt kasutati jahte ka tsiviilis. Reidil ootavatele laevadele trasporditi lootsid ja tollitöötajad jahtidega pardale. 17. sajandiks said Hollandi ärimehed aru, et jahtide ehitamisega eraotstarbeks saab teenida suure varanduse. Samutai hakkasid nad neid ise kasutama, et oma riigi laevadele kaugele meretaha külla sõita. Selleks ajaks oligi tekkinud kahe põhieesmärgiga jahtlaevad: eraotstarbeks (meelelahutus) ja sõjaliseks eesmärgiks. Jahtide arv kasvas tohutu kiirusega ja nende üle tuli arvetust pidama hakata. 17. sajandi teises pooles hakkasid toimuma regulaarsed jahtide kontrollid ja ülevaatused. Jahid olid väga erineva pikkusega. Võrreldes tänaste jahtidega olid jahid suuremad. Väiksemad jäid 10 meetri ligi. Kõikidel jahtlaevadel oli kaks väga ühist tunnust: kahvelpuri ja suhteliselt väike süvis, et ka madalas rannikuvees jaht edasi liikuda saaks.

Purjetamise levik üle Euroopa

Hollandist levis purjetamine ja jahid Inglismaale. Esmakordselt tutvustas Inglismaale jahte selle kunigas Charles II, kes eksiilis olles hakkas huvituma nendest tollal eriskummalistest veesõidu alustest. Nii ta saabus 1660 aastal kodumaale tagasi juba väikese hollandi jahi pardal. Nii jõudsid Inglismaale kaks esimest päris oma purjekat, mille kuningas troonile pääsemise eest kingiks sai. Hiljem telliti veel 24 jahti inglise sõjaväe jaoks juurde. Nüüd levis purjetamine ja jahid nagu kulutuli üle terve Suur Britannia, eriti aga just jõukama seltskonna seas. Hakati korraldama ühiseid mõõduvõtmisi avamere purjetamises. Need nimetati regattideks. Nii sai jahtide levik oma hoo sisse ja levis üle terve Euroopa. Jahi sõjaduslik ja majanduslik eesmärk minetati ja põhliselt hakati jahte kasutama purjespordis ja meelelahutuseks. Purjetamine ja purjesport on lähtunud alati headest meretavadest.

Jahtide ehitamine

ud carbon fiber fabric cj20j
Süsinik kiud

Läbi ajaloo on jahide ehituses kasutatud mitmeid materjale. Kuni 1950. aastani kasutati põhiliselt puitu ja terast. Tänapäevase tööstuse arenguga on aga kasutatavate materjalide hulk mitmekesistunud. Lisaks puidule ja terasele on kasutusele võetud väga populaarne jahtide ehitusmaterjal klaaskiud. Klaaskiudu on lihtne vormida ja töödelda, on kerge ja tugev. Lisaks klaaskiule ja puidule ehitatakse jahte alumiiniumist, süsinikkuidu ja raudbetooni. Süsinikkiud on äärmiselt kallis materjal, samas aga väga tugev ja kerge, mis on ideaalseks materjalik ülikiiretele trimaraanidele ja katamaraanidele. Puidu kasutus jahtide ehitamises on mitmekesistunud, ning tavaliste palkide ja laudade kasutamisele on lisandunud parkett, vineer ja epoksiidvaik, mis on ideaalne täite- ja liimmaterjal. Puitjahid on endale külge jätnud väga sügava ajaloolise väärtuse, seetõttu ehitavad paljud hobi pärast jahte ainult puust.