Naissaar – “Paradiisisaar” Tallinna külje all!

  • Saame saarele viia 100+ inimest korraga
  • Jahid Kesklinna ja Pirita sadamates
  • Soodsaim purjetamine Naissaarele!
  • Pardal tasuta tee ja kohvi
  • Võimalik saarel ööbida

  • Suvepäevad, üritused saarel
  • Kõikides jahtides WC, köök, muusika
  • Jahid on turvalised ja päästevestid kõigile olemas
  • Soovi korral saate ise roolida
  • Ekskursioonid saarel

 Naissaar on avastamist väärt!

Otsid võimalust veeta oma puhkus aktiivselt või tahad veeta lihtsalt rahuliku nädalalõpu linna kärast eemal kaunis looduses – siis Naissaar on täpselt Sinule! Saar asub Tallinna külje all, kahe tunni (kaatriga 30min) meresõidu kaugusel. Ligitõmbavad on nii meri kui saare kaunid liivarannad, samuti saare mitmekesine loodus, huvipakkuv kultuuripärand ning militaarobjektid. Naissaar on viimaste aastate jooksul läbinud uuenduskuuri: sadamat on laiendatud ja süvendatud, RMK poolt on ehitatud rohkesti ranna- ja grillmajakesi, saart on koristatud ja lisatud on vabaaja veetmise võimalusi. Naissaare ajaloo ja looduse kohta saate lugeda siit. Loe läbi kindlasti ka meie meeles-pea ja vaata meie jahiparki.

Oleme korraldanud Naissaarele aastate jooksul kindlasti üle 100 meeldejääva ürituse ja firmapeo. Naissaarele oleme viinud inimesi aastast 2008. Saarel on olemas kõik vajalik alates majutusest kuni meelelahtuseni. Liasks sellele saab korraldada ekskursioone. Saarel on väga ilusad liivarannad.

Väiksemad Grupid (päevane reis)
  • Hind kuni 10le inimesele – 475€
  • Hind kuni 16le inimesele – 675€
  • Hind kuni 20le inimesele – 800€
  • Hind kuni 20le inimesele, kahe jahiga725€
  • Hind kuni 25le inimesele 900€
  • Reis kestab 7-8h (start u. 11:00)

Firmad, üritused, suured grupid
  • 100+ inimest korraga
  • Suvepäevad ja seminarid Naissaarel
  • Kõik ühes paketid – majutus, toitlustus ja meelelahutus
  • Küsi pakkumist!

Helista: +372 5257 228
Kirjuta: info@purjetamine.com

 

Huvitav ajalooline artikkel Naissaarest!

 

Iseseisev Naissaar

  1. aasta revolutsioonid Venemaal tõid endaga kaasa keisrivõimu kukutamise ning Venemaa Nõukogude Vabariigi loomise.

Keisrivõimu kukutamine 1917. Aastal Venemaal ja asendamine Nõukogude Vabariigiga tõi kaasa revolutsioonid igal pool, kaasa arvatud Naissaarel. Eelkõige hakkasid mässama alamtöölised ja alamas astmes olevad sõjaväelased. Sündmused, mis Naissaarel aset leidsid ei jõudnud võtta “suuremaid” mõõtmeid. Vabastati vaid saare kartseris istuvad soldatid ja peale seda pandi majale tuli otsa. Saarele saabunud riigiduuma esindajad suutsid saarel olukorda veidi pehmendada, veendes “mässajaid” relvi mitte haarama. Peeti vaid palju koosolekuid, mis olid väga “valjud”, kõigil oli midagi rääkida.

Saarel suheldi vaid vene keeles, sest kõik kohalikud elaniku saadeti pakku. Siiski ei tegeletud saarel ainult poliitikaga, vaid ka muuga. Novembri kuus, aastal 1917 kinnitati Naissaarel “tarbijate ühingu põhikiri”. Ajalehes “Eesti Teataja” sai see nimetuseks saare ühistegevuse selts.

Tallinna viimasel Nõukogu istungil kinnitati Naissaare täitevkomitee leping ja eeskirjad rahvakomissaride ülesannete ning nende omavahelise tööjaotuse kohta. Lisaks mainiti ära, et kõik kes saarele tulevad peavad läbima range tervisekontrolli. Selle dokumendi kinnitamis kuupäevaks on 4. (vana kalendri järgi 17.) detsember 1917. Ametlikult oli teade edastatud järgmiselt: “Saare vailitsemiseks on moodustatud Naissaare rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuuluvad sõjakomissar, siseasjade komissar, töökomissar, tervishoiu komissar ja rahanduskomissar. Kõik, kes astuvad Naissaarele, peavad läbi tegema tervisekontrolli. On asutatud täitevkomitee ja välja töötatud täpsed eeskirjad rahvakomissaride ülesannete ja nende omavahelise tööjaotuse kohta. Kõik see on kinnitatud viimasel Tallinna Nõukogu istungil.”

Kavatseti luua  ka oma raha, uue rahaühikutega (nimi ei ole teada). Säilinud dokumentidest saab teada ka, et loodi ka palju ameteid. Nende hulgas olid esindatud sellised ametid nagu hariduskomissar, kes tegelikult oli elukutselt olnud velsker (keskeriharidusega meditsiini- või veterinaartöötaja. Velskriks võis saada vastavas koolis või vastavatel kursustel), töökomissar (tema töötas enne katlakütjana) ja rahanduskomissar (endine puusepp).

Seda, et Naissaare “iseseisvust” ja nõudmisi aktsepteeriti mujal liidus.  Sestap võis saart pidada ka riigiõiguslikust vaatevinklist lähtudes iseseisvaks nõukogulikuks vabariigiks. Selle kinnitamiseks saame tuua ka mõne näite:

  1. Levis kõnekäänd “mullatööle saatma”, ehk Naissaarele saadeti salkades vange mõne kindluse jaoskonna jaoks tööd tegema.
  1. Saarel pandi  vange lund vedama, liiva kaevama, raudteed puhastama jne.
  1. Naissaarele saatmine oli kergem sellepärast, et seal oli valvata kergem. Samuti olid paljud ruumid “vanglateks” juba sobivad.
  1. Kui saa ennast 1917 iseseisvaks kuulutas, nõuti, et saarelt vangid ära viidaks. Seejärel pandi vangid Tallinna linna tänavaid puhtana hoidma.

 

Naissaar sai “iseseisev” olla üürikest aega, sest juba 23. Veebrualil 1918, toimusin linnas jälle suured muutused. Linn oli elevust täis, põnevust oli näha iga inimese näost. Rahvast voolas massidena tänavatel, sest tööd järsku polnud, kuulujutud levivad kulutulena näost-näkku. Naissaare garnison evakueeritakse Tallinna. Kõik saabuvad laevad on täis madruseid ja muid meremehi, käivad miitingud, mis toimuvad otse laevalagedel. Räägitakse lausa mastide ja redelite otsast. Kõik räägivad, kui ühest suust, et sakslasi ei tule, muidu oleks revolutsioon hukas. Ainuke, kes pidavat segadust tekitama oleks valge kaardivägi üksi, kodanlus. Sadamas loetakse ette Peterburist saabunud telegramm, seda tehakse Naissaarelt saabunud laeva pardal “Kolõvan”. Telegrammis oli öeldud, et kõik kellel kaks kätt ja jalga terve peavad hakkama kraave kaevama. Kui peaks juhtumu nõnda, et on vaja taganeda, siis kästi hävitada kõik, mis võimalik. Sinna alla pidi kuuluma ka kõik rahvuslikud ja kultuurilised väärtused.

Naissaare elanikud olid väga head keeleoskajad. Saarel räägiti ja oli kuulda seitset keelt. Igapäevaselt räägiti rootsi ja eesti keeles, lootsid ja meremehed rääkisid lisaks neile kahele keelele ka inglise ja saksa keelt. Väga edukalt mäletasid paljud saare elanikud ka vene keelt ja leidus ka soome keele rääkijaid. Viimaseid keeli pidid rääkima need, kes tegelesid salakaubaveoga. Salakaubaga seonduvast teab pajatada ajalooga hästi kursis olev professor R.Pullat. Ta teab rääkida, et suviti seisis Naissaare kesk sadama silla ääres väga tihti täislastis olev piirituse laev. Laev kuulus firmale “Baimeka”. Laevalt sai osta väga soodsa hinnaga piiritust, mis siis “õigel” ajal ja “õigest” kohast üle lahe toimetati.

1934 aasta suurendas väga saare elanike turvatunnet. Sel aastal algas saare regulaarne laevaühendus. Uus laevaliin sõitis Tallinna, Suurupi, Naissaare ja Aegna vahelt. Need regulaarsed laevareisid jäid kanda kahe auriku – Veeteede valtisuse musta värvi meremärgipanija “Sekstant” ja abilaev, mis kuulus mereväele, hall “Kompass”. Need mõlemad olid ehitatud varem Tallinnas asuvas tehases Boeckler, 40 meetrised sõsarlaevad.

Rahus sai elada veel umbes 7 aastat, seni kuni saabus kuupäev 17. Juuni, aasta oli 1940. Saare võtsid üle jälle punaväelaste vormis olevad ja teist keelt rääkivad mehed. Sõjamehed saabusid saarele Vene dessantsõjalaevadega. Ilma mingisuguse kokkuleppeta või läbirääkimisteta võeti üle kõik EV Sõjaministeeriumile kuulunud objektid ja tehnika. Kõik see toimub väga vara. Alles peale lõunat kirjutati alla vastavatele kirjalikele dokumentidele. Muidugi kirjutati need lepingud nii, nagu need oleksid rendilepingud ja midagi “jäävat” ei toimu. Dokumendile olid allkirjad andnud muuhulgas: A. Ždanov, V. Botškarjovi, J. Vares ja N. Andresen. Lepingus oli muuhulgas kirjas järgmisi punkte:

EV valitsus teatab oma valmisolekust anda NSVL rendile igal aastal tasutava erikokkuleppega kindla rendisumma alusel. Leping oli 10 aastase tähtajaga.

  1. Saared: Naissaar ja Aegna koos kõikide saarel olevate kaitseotstarbeliste ja mitte kaitseotstarveliste rajatiste, randumissildade, raudtee veerevkoosseisu ja sõjamoodaladudega
  2. Tuletornid: Naissaare.

Punaväelased tegid veel eraldi korralduse saare elanikele. Neile anti aega 10 päeva, et saarelt lahkuda teadmata ajaks. 12. Juuliks kirjutati alla üleandmis- ja vastuvõtuaktile. Allakirjutajad olid komandant kaptenleitnant E. Urm ja punalaevastiku ohvitser Krjutškov. Riigi teatajas mainitakse seda lepingut vaid osaliselt. See ilmus numbris 83, Vabariigi Valitsuse otsus 25.juulist 1940. “Lõpetada ajutiselt, arvates 1. augustist 1940, Naissaare vallavalitsuse tegevus. Sinna oli lisatud, et vajalikke elukorralduslike küsimusi hakkavad lahendama Harku vallavalitsus jne. Alla olla kirjutanud peaminister J. Vares, siseminister M. Unt ja riigisekretär K. Terras. Nagu me ülalt näeme, puudub tegelike lepete ning käskkirjade vahel sisuline seos ja loogiline kokkulangevus.

Kõike kurvem oli see kõik saare elanikele endile. Kodu pidi maha jätma ja saarelt lahkuma. Kordus kõik see, mis juba oli eelnevalt korduvalt toimunud. Sõda, taganemine, põgenemine, õhkimised, põletamised. Ainult mundrimehed vahetusid. Vahepeal tulid korraks Saksa mundris peremehed. Osad, sunniviisiliselt lahkunud võisid tagasi tulla. Nende jaoks polnud see midagi head. Hakati korrastama kannatada saanud elamute korrastamine ja tuli ka uus mure, mida põhjustas sundmobilisatsioon. Üks, kes kutse sai oli kuulsa Bernhard Schmidti vennapoeg, 1925. Aastal sündinud Erik Schmidt. Tema õnneks sai kohalikus koolis õpetajaks ja see päästis ta rindele minekust. 1943 otsustas pere, et parem oleks põgeneda. Seda tehti nagu enamik saare elanikke, üle mere Rootsi. Viimase sulest on ilmunud ka 1993. Aastal mälestuseraamat “Tormised Teekonnad”. Raamatus on kirjeldatud nii elu ja oli saare peal, kui ka erinevate saare peal elanud perede saatust.

JAGA SÕPRADEGA!